Kas LED-näomaskid võivad vallandada migreeni või fotosensitiivset epilepsiat? Mida peaksite teadma vilkumisest ja eredast valgusest

Lühike vastus: Enamik kodus kasutatavaid LED-näomaske, sealhulgas ühtlase valgustusega PDT- ja LED-teraapiaseadmeid, on loodud kiirgama seansi jooksul pidevat, mittevilkuvat valgust, mitte kiiresti vahelduvat sisse-välja lülitumist (stroboskoopi efekti), mistõttu need ei kuulu samasse riskikategooriasse kui kiired vilkumissagedused, mida seostatakse fotosensitiivse epilepsiaga. Ent ere valgus iseenesest, olgu see siis ühtlane või mitte, on hästi dokumenteeritud migreeni vallandaja suurele osale migreenihaigetest. Kui teil on fotosensitiivne epilepsia, aurariga migreen, mis tahes krambihoogude anamnees või teadaolev valgustundlik naha- või silmahaigus, pidage enne LED-maski või mõne muu eredal valgusel põhineva seadme kasutamist nõu oma neuroloogi, perearsti või silmaarstiga, selle asemel et toetuda üldistele kinnitustele nagu käesolev artikkel.

Kas LED-näomaskid tegelikult vilguvad või virvendavad?

See on detail, mis läheb kaduma, kui sõnad "LED" ja "vilkuvad tuled" esinevad samas lauses. Tüüpilised kodused LED-näomaskid, sealhulgas mitmepaneelilised mudelid nagu LumiSpa, DermaLux, UltraLight ja InfraLux-tüüpi seadmed, põhinevad pideval, stabiilse olekuga LED-idel, mis püsivad kogu ravi jooksul kindlal heledusel, tavaliselt kusagil 10–30 minuti piires, ning lülituvad seejärel välja. Tavakasutusel ei toimu kiiret sisse-välja tsüklimist. Selle seadmekategooria tootjate dokumentatsioon kirjeldab tavaliselt "ühtlast" või "pidevat" valguse väljundit, mitte mingit pulseerivat või stroboskoopilist efekti, ning juhtnupud piirduvad üldjuhul värvi valiku, intensiivsuse taseme ja seansi taimeriga.

See on oluline, sest allpool käsitletav krampide vallandajaid puudutav uuring käsitleb spetsiifiliselt kiiret, korduvat vilkumist või virvendamist, mitte ühtlast heledust. Mask, mis püsib mitme minuti jooksul samal heledusel, kujutab endast põhimõtteliselt teistsugust valgusmõju kui stroboskoop või kiiresti vilkuv ekraan.

Mis on fotosensitiivne epilepsia ja kui levinud see tegelikult on?

Fotosensitiivne epilepsia (PSE) on epilepsia alatüüp, mille puhul krambihoogusid võivad vallandada teatud visuaalsed stiimulid, enamasti vilkuv või virvendav valgus ning teatud kõrge kontrastsusega korduvad mustrid. See on tõepoolest vähemuse kogemus isegi juba epilepsiahaigete seas. Suurbritannia epilepsiaühingud Epilepsy Society ja Epilepsy Action hindavad mõlemad, et umbes 3–5%-l epilepsiahaigetest on fotosensitiivne alatüüp. Kuna epilepsia mõjutab tervikuna umbes 1 inimest 100-st, tähendab see, et fotosensitiivne epilepsia mõjutab väikest osa üldpopulatsioonist, mida Epilepsy Action hindab umbes 1 inimeseks 4000-st.

Teisisõnu, suur enamik inimesi, sealhulgas suur enamik epilepsiahaigeid, ei oma seda spetsiifilist valgusest vallanduvat alatüüpi. See ei tähenda, et risk oleks null või seda ei tasuks käsitleda, vaid ainult seda, et seda tuleks käsitleda proportsionaalselt, mitte pidada üldlevinud mureks kogu elanikkonna jaoks.

Millised vilkumissagedused ja valgusmustrid loetakse suuremaks riskiks?

Fotosensitiivsed krambihood on konkreetselt seotud vilkuva või virvendava valgusega teatud sagedusvahemikes, mitte mistahes tüüpi valgusega. Suurbritannia epilepsiaühingute juhised kirjeldavad vilkumissagedusi umbes 3–30 vilkumist sekundis (hertsi) kui vahemikku, mis kõige tõenäolisemalt vallandab krambihoo fotosensitiivse epilepsiaga inimesel, kusjuures mõned allikad piiravad kõrgeima riskiga vahemikku umbes 10–25 Hz-ni. Tundlikkus alla umbes 3 Hz on ebatavaline ning mõned fotosensitiivsed inimesed reageerivad sagedustele kuni 60 Hz. See sagedusvahemik on ka aluseks pikaajalistele telesaadete ja mänguindustria vilkuva pildi juhistele Suurbritannias ja Euroopas (mis on seotud mõnikord Hardingi testiks nimetatava testimisega), mis piiravad seda, kuidas telekanalid ja mängudearendajad saavad kasutada kiireid vilkumisjärjestusi.

Teised tegurid, mis epilepsiaühingute juhiste kohaselt suurendavad riski, hõlmavad vilkumist, mis katab suure osa nägemisväljast (tavaliselt vähemalt 10%), kõrget kontrastsust vilkumise heleda ja tumeda faasi vahel, mõlemat silma tabavat vilkumist ning vilkumist, mis kestab kauem kui umbes pool sekundit. Üksik stabiilne värv, mis püsib sees lülitamata vahelduvalt sisse-välja, ei vasta sellele kirjeldusele, mis on peamine erinevus enamiku LED-näomaskide kasutamise puhul.

Kas ere valgus võib vallandada migreeni ka ilma igasuguse vilkumiseta?

Jah, ja see on palju levinum probleem kui fotosensitiivne epilepsia. Fotofoobiast ehk valgustundlikkusest teatab suur enamik migreenihaigeid, kusjuures American Migraine Foundationi andmetel kogeb umbes 85–90% migreenipatsientidest mingil hetkel valgustundlikkust. Paljude migreenihaigete jaoks on ere valgus, hele valgus, luminofoorvalgustus ning virvendavad või korduvad mustrid tunnustatud vallandajad või süvendavad tegurid, mis on eraldiseisvad mis tahes krambimehhanismist. Valgustundlikkus võib ilmneda enne migreenihoogu, selle ajal või pärast seda, ning mõned migreenihaiged on mõõdetavalt valgustundlikumad kui keskmine inimene isegi hoogude vahel.

See tähendab, et kellelgi võib tekkida tõeline, ebamugav reaktsioon eredale püsivalgusele, näiteks kõrge intensiivsusega LED-maskile, ilma et sellel reaktsioonil oleks mingit pistmist epilepsia või vilkumissagedusega. Kui teate, et ere valgus kipub vallandama või halvendama teie migreeni, on see põhjus olla ettevaatlik mis tahes eredal valgusel põhineva seadmega, sõltumata sellest, kas seade vilgub.

Kas mõned valgusteraapiaseadmed kasutavad pulseerivaid režiime ja kas see muudab olukorda?

Laiemas punase valguse ja LED-valgusteraapia kategoorias pakuvad mõned seadmed pideva väljundi alternatiivina valikulist pulseerivat režiimi, mida tavaliselt turundatakse väidetavate mõjude kontekstis sügavamatele kudedele või ajurakendustele, kusjuures pulsisagedusi arutatakse mõnikord samas umbkaudses kahekohalises hertsi vahemikus kui eespool kirjeldatud vilkumissagedusi. See on teistsugune tootekategooria ja kasutusviis võrreldes tavapärase pideva valgustusega näomaskiga, ning tasub teada, et pulseeriv seade, kui seda pakutakse ja valitakse, on stsenaarium, kus ülaltoodud vilkuva valguse juhised muutuvad otseselt asjakohaseks, erinevalt tavapärasest pidevas režiimis kasutamisest. Kui kaalute seadet, mis sõnaselgelt pakub vilkumis-, stroboskoobi- või pulsirežiimi fikseeritud püsivalguse asemel, tasub seda enne sisselülitamist kontrollida oma meditsiinilise anamneesi või arsti nõuande alusel.

Kes peaks enne LED-maski kasutamist arstiga nõu pidama?

Eelistame olla selles osas selged, mitte ebamäärased: miski selles artiklis ei ole isiklik meditsiiniline heakskiit ning me ei ole võimelised hindama teie individuaalset riski. Igaüks, kellel on diagnoositud fotosensitiivne epilepsia, mis tahes muu krambihoogude anamnees, aurariga migreen või teadaolev nahka või silmi mõjutav fotosensitiivsuse seisund, peaks enne LED-maski või mõne eredal valgusel põhineva seadme, sealhulgas ühtlaseks või mittevilkuvaks kirjeldatute kasutamise alustamist rääkima oma neuroloogi, perearsti, dermatoloogi või silmaarstiga. Sama kehtib igaühe kohta, kes praegu võtab valgustundlikkust suurendavaid ravimeid või keda arst on soovitanud vältida eredale valgusele eksponeerimist mis tahes põhjusel. Teie enda arst, kes tunneb teie haiguslugu, on õige allikas jah-ei vastuse saamiseks, mitte tootekirjeldus.

Kokkuvõte

Tavalised kodused LED-näomaskid on ühtlase valgustusega seadmed, mitte kiired stroboskoobivalgused, mis asetab need väljapoole spetsiifilist vilkumissageduse vahemikku, mida kõige enam seostatakse fotosensitiivse epilepsiaga – alatüübiga, mis igal juhul mõjutab ainult vähemust, umbes 3–5% epilepsiahaigetest. Ere valgus ise võib siiski olla migreeni vallandaja paljude inimeste jaoks, sõltumata sellest, kas see virvendab, ning iga pulseeriv või stroboskoopiline valgusrežiim, kui seade sellist pakub, on hetk, mil krampidega seotud vilkumisjuhised muutuvad otseselt asjakohaseks. Kui teil on isiklik või perekondlik fotosensitiivse epilepsia, krambihoogude või aurariga migreeni anamnees, pidage enne kasutamist nõu oma neuroloogi või perearstiga, selle asemel et käsitleda seda artiklit selle vestluse asendajana.